Glüfosaat ja glufosinaat on mõlemad mitte{0}}selektiivsed herbitsiidid. Kuidas nende vahel valida?

Peamine erinevus glüfosaadi ja glufosinaadi vahel: juursüsteemi juhtimine‌

Kuigi nii glüfosaat kui ka glufosinaat on mitte-selektiivsed herbitsiidid, erinevad nende toimemehhanismid oluliselt. Kõige olulisem erinevus seisneb nende mõjus juurestikule: glüfosaat on süsteemne ja tapab tõhusalt juuri, samas kui glufosinaat toimib peamiselt kontaktherbitsiidina, mis ei suuda juurtesüsteeme hävitada. Järelikult on glufosinaadiga töödeldud aladel juurestruktuuride püsivuse tõttu suurem umbrohtude taaskasvamine.

Glüfosaat toimib peamiselt süsteemse herbitsiidina, mis vajab enne mõju avaldamist umbrohtude poolt imendumist. Järelikult ilmnevad nähtavad tulemused tavaliselt umbes nädal pärast pealekandmist, suuremate umbrohtude puhul võib täielikuks tõrjeks kuluda kuni kaks nädalat. Seevastu glufosinaat-ammoonium toimib peamiselt kontaktherbitsiidina. Sobivate temperatuuritingimuste korral hakkab see mõju avaldama 3–5 päeva jooksul, saavutades täieliku umbrohu hävitamise umbes ühe nädala jooksul.

Glufosinaat{0}}ammoonium toimib peamiselt kontaktherbitsiidina, mistõttu selle kasutamine ei mõjuta järgnevaid põllukultuure, võimaldades järgmisel päeval tavalist külvi.

Seevastu vaieldakse glüfosaadi{0}}taasistutusakna üle,-mõned soovitavad oodata 5–7 päeva, teised aga väidavad, et kohene külv on võimalik. Mõlemad vaatenurgad on kasulikud, kuid 5–7-päevane intervall on mõistlikum. Glüfosaadil kulub umbrohu tõhusaks ümberpaigutamiseks ja hävitamiseks 3–5 päeva. Kohene külvamine ja külvamine võivad takistada herbitsiidi täielikku imendumist, mis põhjustab mittetäieliku umbrohutõrje. Lisaks on glüfosaadi poolväärtusaeg mullas{12}10–16 päeva. Kuigi see võib deaktiveerumiseks reageerida pinnases olevate metalliioonidega, võtab see protsess aega.

Kohe külvamise pooldajad väidavad, et seemnete idanemine võtab aega ja glüfosaat mõjutab ainult rohelist kude, kujutades endast minimaalset ohtu. Sellega kaasneb aga ebakindlus: jahedamatel temperatuuridel glüfosaadi lagunemine aeglustub ja kui seemned sel perioodil idanevad, võib tekkida fütotoksilisus. Seega on glüfosaadi kasutamine 5–7 päeva enne istutamist ohutum viis.

Glüfosaati kasutatakse valdavalt umbrohutõrjeks mägistel ja tühermaadel tänu selle süsteemsele toimele, mis tagab juurte täieliku hävitamise. Seevastu glufosinaat-ammooniumi kasutatakse sagedamini viljapuuaedades ja aedades, kuna see pakub glüfosaadiga võrreldes oluliselt suuremat ohutusvaru. Siiski on oluline olla ettevaatlik: kui kasutate glufosinaat-ammooniumi umbrohutõrjeks lillepeenardes või viljapuuaedades, ‌ridadevaheline pihustaminetuleb tööle võtta. Kui seda ei tehta,-mille tulemuseks on pritsimine põllukultuuride lehestikule,-võib siiski põhjustada fütotoksilisust.

Kulude seisukohast on glüfosaadi hind praegu madalam, samas kui samaväärsetes kontsentratsioonides on glüfosaadi hind oluliselt madalam kui glufosinaadil. Mis puudutab herbitsiidiresistentsust, siis selle laialdase kasutamise tõttu on paljudel umbrohtudel tekkinud resistentsus glüfosaadi suhtes, samas kui resistentsus glufosinaadi suhtes on palju vähem levinud.

Praktilistes rakendustes saab neid kahte herbitsiidi kasutada ka koos. Kuna glüfosaadil on erinevad toimeviisid ja ristresistentsus puudub, tagab glüfosaat süsteemse juuretõrje, glufosinaat aga kiire kontakti{2}}tapmise. See kombinatsioon tagab nii kohese tõhususe kui ka kauakestva-jääkkontrolli.